Vajad abi ?

Mis on meie kor­te­ri­ühis­tu nimi?

korteriühistu

Mit­med kor­te­ri­ühis­tu esi­me­hed, kel­le­ga ole­me aas­ta algu­ses koos­tööd tei­nud, on ülla­tu­se­na avas­ta­nud, et kor­te­ri­ühis­tu jurii­di­li­ne nimi on muu­tu­nud.

2018. aas­ta 1. jaa­nua­ril jõus­tus 2014. aas­tal vas­tu võe­tud kor­te­ri­oman­di- ja kor­te­ri­ühis­tu­sea­dus (KrtS). Sel­le­ga asen­da­ti kaks varem keh­ti­nud sea­dust – kor­te­ri­oman­di­sea­dus (KOS) ja kor­te­ri­ühis­tu­sea­dus (KÜS) – ühe sea­du­se­ga, mil­les on regu­lee­ri­tud kõik kor­te­ri­oman­di­ga seo­tud õigus­suh­ted.

Uue sea­du­se koha­selt majan­da­tak­se kõi­ki kor­te­ri­oman­deid ise­seis­va jurii­di­li­se isi­ku – kor­te­ri­ühis­tu – vor­mis, mis sea­du­se jõus­tu­misel tekib koos kor­te­ri­oman­di­te loo­mi­se­ga. Ole­mas­ole­va­te­le kor­te­ri­oman­di­te­le, mida majan­da­ti kuni uue sea­du­se jõus­tu­mise­ni kor­te­ri­oma­ni­ke ühisu­se vor­mis ning mille­le ei ole ühisu­se esin­da­jad 1.01.2018 sei­su­ga kor­te­ri­ühis­tu loo­miseks äri­re­gist­ris­se aval­dust tei­nud, loob riik ise kor­te­ri­ühis­tu.

Kui­das lei­da rii­gi loo­dud kor­te­ri­ühis­tu?

Auto­maat­se­te kor­te­ri­ühis­tu­te moo­dus­ta­mist ja kor­te­ri­ühis­tu­te regist­ris­se kand­mist, samu­ti ole­mas­ole­va­te kor­te­ri­ühis­tu­te kand­mist MTÜ-de regist­rist kor­te­ri­ühis­tu­te regist­ris­se alus­tas jus­tiits­mi­nis­tee­riu­mi regist­ri­te ja info­süs­teemi­de kes­kus (RIK) 2017. aas­ta vii­mas­tel päe­va­del ja nüüd­seks on sel­le­ga üld­joon­tes lõpu­le jõu­tud.

Kõi­ge liht­sam on kor­te­ri­ühis­tut otsi­da tema sea­dus­järg­se nime jär­gi kor­te­ri­ühis­tu­te regist­rist (kasu­ta­des e-äri­re­gist­ri pärin­gu­süs­tee­mi), sest sel­les nimes sisal­dub kin­ni­sas­ja aad­ress. Otsi­miseks pii­sab ka nime osast, näi­teks asu­la või täna­va nimest.

Aad­res­si jär­gi ei saa auto­maat­selt asu­ta­tud kor­te­ri­ühis­tut otsi­da, sest kui ühis­tu asu­koht lan­geb kok­ku kor­te­ri­oman­di­te asu­ko­ha­ga, siis aad­res­si eral­di regist­ris­se ei kan­ta.

Kor­te­ri­ühis­tu regist­ri­kood on pärast sel­le kor­te­ri­ühis­tu­te regist­ris­se kand­mist kir­jas iga kin­nis­tus­raa­ma­tu­s­se kan­tud kor­te­ri­oman­di kin­nis­tu regist­ri­osa päises. Sel­le info­ga saa­vad kor­te­ri­oma­ni­kud kin­nis­tus­raa­ma­tus tasu­ta tut­vu­da.

Kui kor­te­ri­ühis­tut lei­da ei õnnes­tu (kin­nis­tus­raa­ma­tus puu­dub kor­te­ri­ühis­tu regist­ri­kood), siis on tegu min­gi õigus­li­ku prob­lee­mi­ga ja poo­le­liole­va menet­lu­se­ga. Puu­du­va kor­te­ri­ühis­tu koh­ta sel­gi­tus­te saa­miseks tuleb pöör­du­da Tar­tu maa­koh­tu regist­ri­osa­kon­na poo­le.

Mil­li­ne on meie kor­te­ri­ühis­tu keh­tiv nimi?

Igal kor­te­ri­ühis­tul on Krt­Si koha­selt n-ö sea­dus­järg­ne nimi, mis koos­neb aad­ressist ja täien­dist „kor­te­ri­ühis­tu“.

Näi­de: Tal­linn, Las­na­mäe lin­na­osa, Kale­vi­po­ja tn 11 kor­te­ri­ühis­tu (80048080)

Kor­te­ri­ühis­tul võib olla kaks nime, mis on sama­väär­selt keh­tivad. Lisaks sea­dus­järg­se­le nime­le võib kor­te­ri­ühis­tul olla täien­dav nimi. Kõi­gi enne Krt­Si jõus­tu­mist asu­ta­tud kor­te­ri­ühis­tu­te vara­sem nimi loe­ti Krt­Si jõus­tu­misel täien­da­vaks nimeks.

KrtS §19 lõi­ge 4 ütleb, et kor­te­ri­ühis­tu võib lisaks käes­ole­va parag­rah­vi lõi­kes 1 sätes­ta­tud nime­le (kin­ni­sas­ja aad­ress) kasu­ta­da muud nime (täien­dav nimi) tin­gi­mu­sel, et see pii­sa­valt eris­tab teda kõi­ki­dest teis­test Ees­tis regist­ris­se kan­tud jurii­di­lis­test  isi­ku­test.

E-äri­re­gist­ri otsin­gu­süs­tee­mis kuva­tak­se täien­dav nimi ka keh­te­tu nime laht­ris. Põh­ju­seks on asja­olu, et kõik kor­te­ri­ühis­tud kan­ti MTÜ­de regist­rist üle uude, kor­te­ri­ühis­tu­te regist­ris­se ja vor­mi­li­selt on keh­te­tud ka kõik need vana regist­ri and­med, mis kan­ti üle uude regist­ris­se.

Põhi­mõt­te­li­selt on kor­te­ri­ühis­tu mõle­mad nimed õigus­li­kult võrd­väär­selt keh­tivad, kuid sega­dus­te väl­ti­miseks võiks arves­ta­da all­järg­ne­va­te soo­vi­tus­te­ga.

*Kor­te­ri­ühis­tu­te nimed muu­de­tak­se ära jooks­valt 2018 aas­ta algu­ses. Nime­muu­da­tus on möö­da­pääs­ma­tu.

  • Sel­gu­se huvi­des peaks kor­te­ri­ühis­tu suhe­tes kol­man­da­te pool­te­ga kasu­ta­ma ainult üht nime. See tähendab, et varem asu­ta­tud kor­te­ri­ühis­tu, mil­lel on ole­mas täien­dav nimi, mil­le all kõik lepin­gu­part­ne­rid (sh kre­dii­di­asu­tused) ja kor­te­ri­oma­ni­kud teda tun­ne­vad, peaks:
  • seda edasi kasu­ta­ma, sh kor­te­ri­oma­ni­ke­le esi­ta­ta­va­tel arve­tel, või
  • sel­lest loo­bu­ma (esi­ta­ma aval­duse sel­le regist­rist kus­tu­ta­miseks) ja siis kasu­ta­ma ainult sea­dus­järg­set nime.
  • Kui auto­maat­selt asu­ta­tud kor­te­ri­ühis­tu sea­dus­järg­ne nimi on üle 81 tähe­mär­gi, tekib prob­leem kor­te­ri­ühis­tu­le kre­dii­di­asu­tuses arvel­dus­kon­to ava­misel, sest rah­vus­va­he­li­se mak­se stan­dar­di­te koha­selt ei ole või­ma­lik kasu­ta­da üle 70 tähe­mär­gi pik­kust nime. Kuni 81-tähe­mär­gi­se nime saab kre­dii­di­asu­tus ise lühen­da, asen­da­des sõna „kor­te­ri­ühis­tu“ lühen­di­ga „“.
  • Kui nimi on ka koos lühen­di­ga „“ lii­ga pikk, siis peab kor­te­ri­ühis­tu kon­to ava­miseks kasu­tuse­le võt­ma täien­da­va nime, mis on lühem. Täien­dav nimi ei pea sisal­da­ma aad­res­si, kuid see peab sisal­da­ma täien­dit „kor­te­ri­ühis­tu“ või „“ ja see peab pii­sa­valt eri­ne­ma kõi­gi teis­te Ees­tis regist­ree­ri­tud jurii­di­lis­te isi­ku­te nime­dest.