Vajad abi ?

Ven­ti­lat­sioon ja sise­õhu kva­li­teet

Ven­ti­lat­sioon ja sise­õhu kva­li­teet

Sise­õhu kva­li­teet on väga olu­li­ne, kuna me vee­da­me suu­re­ma osa päe­vast sise­ruumi­des. Sise­õhu kva­li­tee­ti hal­vendab sis­se­tu­lev saas­tu­nud välis­õhk (auto­de heit­gaa­sid, töös­tuse ja kat­la­ma­ja­de heit­gaa­sid, tolm, õie­tolm jne) ja ka meie endi poolt teki­ta­tud saas­te (suit­se­ta­mi­ne, kodu­kee­mia kasu­ta­mi­ne koris­ta­misel, kami­na või plii­di kasu­ta­mi­ne). Lisaks selle­le saas­ta­vad sise­ruumi­de õhku mööb­list, ehi­tus- ja vii­mis­tus­ma­ter­ja­li­dest eral­du­vad ained. Ruu­mid võivad olla saas­tu­nud ka bio­loo­gi­lis­te saas­te­ai­ne­te­ga, nt tol­mu­les­tad, hal­li­tus, lem­mik­loo­ma­de kar­vad, nak­ka­vad pato­gee­nid — vii­ru­sed ja bak­te­rid.

Sise­õhu kva­li­tee­ti mõju­tab sise­klii­ma — õhu­tem­pe­ra­tuur, suh­te­li­ne õhu­niis­kus ja süsi­nik­diok­sii­di (CO2) sisal­dus. Eel­da­tak­se, et opti­maal­sed sise­õhu muga­vu­se para­meet­rid on:

  • Tem­pe­ra­tuur 20–24oC
  • Suh­te­li­ne õhu­niis­kus 40–60%
  • CO2 kont­sent­rat­sioon ei üle­ta 1000 ppm.

Seda, kas meie kodu õhuk­va­li­teet vas­tab nen­de­le para­meet­ri­te­le, saa­me ise väl­ja uuri­da spet­siaal­se­te mõõ­te­sead­me­te­ga (hin­nad ala­tes 20 EUR).

Hin­na­tak­se, et Euroo­pa Lii­dus võib ligi­kau­du 3% hai­gus­te põh­ju­seks olla saas­tu­nud sise­õhk. Saas­tu­nud sise­õhk võib põh­jus­ta­da suu­re­ne­nud väsi­must, pea­va­lu, aller­gili­si reakt­sioo­ne ja muid ter­vi­se­prob­lee­me. Sise­õhu kva­li­tee­di paran­da­misel on olu­li­ne taga­da õhu­va­he­tus — värs­ke õhu sis­se­vool ja saas­tu­nud õhu väl­ja­vool.

Ruu­mi õhuk­va­li­tee­ti saab paran­da­da aeg-ajalt aknaid ava­des. Kui ava­me aknad väga lühikeks ajaks, siis on mõju lühi­aja­li­ne ja pea­gi hal­ve­neb õhuk­va­li­teet uues­ti.

Aknen­de ava­tud hoid­mi­ne pik­ka aega, eri­ti tal­ve­kuu­del, pole samu­ti parim valik, kuna see põh­jus­tab suurt soo­jus­ka­du.
Pii­sav ven­ti­lat­sioon on parim viis, kui­das taga­da pidev õhu­va­he­tus ja samal ajal hoo­lit­se­da mik­ro­klii­ma eest ja sääs­ta soo­just.

Mil­li­sed on vaja­li­kud sam­mud, et taga­da pii­sav õhu­va­he­tus kor­ter­ma­jas?

See küsi­mus muu­tub eri­ti olu­li­seks kui soo­jus­ener­gia sääst­miseks plaa­ni­tak­se asen­da­da vana puitak­nad uute õhu­ti­he­da­te plas­ti­kust või pui­du­st raa­mi­ga klaasa­ken­de­ga. Sule­tu­na ei lase need aknad prak­ti­li­selt üld­se värs­ket välis­õh­ku tup­pa. Mida tuleks siis teha?

Ven­ti­lat­sioo­ni­klap­pi­de­ga aknad
On ole­mas kaas­aeg­sed aknad, mil­le raa­mi on integ­ree­ri­tud ven­ti­lat­sioo­ni­kla­pid (värs­ke­õhu-avad). Lisaks võivad need olla varus­ta­tud näi­teks heli­iso­lat­sioo­ni, soo­jus­ta­gas­tuse, tol­mu- ja õie­tol­mu­filt­ri ja õhuk­va­li­tee­di andu­ri­te­ga — kla­pid ava­ne­vad kui sise­õhu kva­li­teet hal­ve­neb. Sel­li­ne sea­de on või­ma­lik pan­na ka juba pai­gal­da­tud aken­de­le.
See sea­de tuleks pai­gal­da­da vähe­malt ühe­le akna­raa­mi­le igas toas. Ise­gi kui aknad on täie­li­kult sule­tud asen­dis, taga­vad need kla­pid väi­ke­se kuid pide­va värs­ke õhu voo­lu (kuni 5 m³/h) hoi­des samal ajal toa soo­ja.

Õhu sis­se­vool läbi hoo­ne välis­sei­na teh­tud ava­de
Täien­da­va värs­ke õhu sis­se­voo­lu tup­pa saab kui pai­gal­da­da hoo­ne välis­sei­na õhu­avad. Need ven­ti­lat­sioo­ni­avad on varus­ta­tud ise­re­gu-lee­ru­va­te klap­pi­de­ga. Sõl­tu­valt välis-tem­pe­ra­tuu­rist klap­pi­de avad kas suu­re­ne­vad või vähe­ne­vad. Kla­pid on varus­ta­tud nii tol­mu­filt­ri ja välise müra iso­lat­sioo­ni­süs­tee­mi­ga. Soo­vi­ta­tav on pai­gal­da­da need avad radiaa­to­ri­te taha, et soo­jen­da­da tup­pa tule­vat õhku.

Air kana­lis süs­teem ven­ti­lat­sioon
Tava­li­selt on kor­te­r­ela­mu­tes­se ehi­ta­tud ver­ti­kaal­sed ven­ti­lat­sioo­ni­to­rud, mis on mõel­dud auru­de ja lõh­na­de kiireks eemal­da­miseks köö­ki­dest, van­ni­to­bua­dest ja tua­lettruumi­dest. Siis­ki ei täi­da nad sage­li oma üles­an­net. Spet­sia­list peaks kont­rol­li­ma, et ven­ti­lat­sioo­ni­to­rud ei oleks kin­ni müü­ri­tud või pra­hi­ga saas­tu­nud ja kas need on nõue­te­ko­ha­selt ehi­ta­tud ning pii­sa­va tõm­be­ga (seda saab tes­ti­da spet­siaal­se mõõ­te­riis­ta­ga). Kui õhu voo­lu­kii­rus ven­ti­lat­sioo­ni­to­ru­des ei ole pii­sav, siis on vaja need puhas­ta­da või taas­ta­da.
Pide­vat õhu väl­ja­voo­lu takis­ta­vad ka sis­se­ehi­ta­tud maja­pi­da­mis­ven­ti­laa­to­rid, nagu näi­teks köö­gi tõm­be­kapp, kuna õhku eemal­da­tak­se põh­ja­li­kult ainult sel ajal, kui sea­de on sis­se lüli­ta­tud.

Sel­leks, et taga­da õhu ring­le­mi­ne läbi kogu maja, peab õhk lii­ku­ma vabalt elu­ruumi­dest köö­ki, van­ni­tup­pa ja tua­letti. See­tõt­tu peab kõi­gi tuba­de ustel ole­ma vähe­malt 0,5 cm vahe põran­da­ga või sar­na­se voo­lu­väl­ja­ga rest.

Soo­jus­ta­gas­tu­se­ga ven­ti­lat­sioon
Kui ülal­mai­ni­tud lahen­dus­ed siis­ki ei taga kor­te­ris soo­vi­tud ven­ti­lat­sioo­ni, siis võib kaalu­da täien­da­va soo­jus­ta­gas­tu­se­ga meh­haa­ni­li­se ven­ti­lat­sioo­ni­süs­tee­mi pai­gal­da­mist kas iga­le kor­te­ri­le eral­di või ühiselt kogu maja­le. Sel­li­se süs­tee­mi abil soo­jen­da­tak­se tal­vel väl­jast sis­se­tu­lev õhk toa­st väl­ju­va soo­ja õhu abil.
Sel vii­sil on taga­tud ela­mus värs­ke õhk ja samal ajal ei ole vaja muret­se­da soo­jus­ka­du­de pärast. Sel­li­se süs­tee­mi pai­gal­da­mi­ne kogu maja­le ei ole odav, sest see nõuab sobi­vaid teh­nili­si vahen­deid ja ven­ti­lat­sioo­ni­to­rusid, see­ga võib seda kaalu­da näi­teks ter­vik­li­ku rekonst­ruee­ri­mise kor­ral.